Luuletused sõja kohta

Soome Instituudi palvel tõlkis Leelo Tungal eesti keelde estofiilist Soome luuletaja Eino Leino rohkem kui sada aastat tagasi kirjutatud luuletuse "Jõudu, Ukraina".

Soome Instituudi sõnul on luuletus kirjutatud ajal, kui mitmed väikerahvad – nende seas Eesti ja Soome – püüdlesid vabaduse poole rusuva impeeriumi alt, sõda Ukrainas on muutnud selle luuletuse aga taas ootamatult päevakajaliseks.

Jõudu, Ukraina!

Jõudu, Ukraina! Su kuulsus las kajab

just nagu virguva hommiku hüüd!

Vägi ja armastus lõõmates rajab 

nõuga ja jõuga siin vaba maad nüüd!

Vapper Ukraina! Ära nüüd kõhkle!

Ükskord peab priiuse koit võitma öö.  

Rahuga, kindlana tõrju sa ohte

või kui on vaja, siis välguga löö!

 

Kaunis Ukraina, said rahvaste soolaks!

Sinul on lipp ja on teerada meil.

Tormid on tõusmas ka Soomes ja Poolas,

Eestis ja Lätis ja Leedumaa teil.

Edasi! Ori sa pole, Ukraina,

kui vaid sul endal on lootust täis meelt. 

Kuuled sa koori, kus kurbus on painav,

meretäit hirmunud rahvaste häält?

 

Uudne Ukraina, trotslik ja uhke!

Säravad laiade jõgede suud. 

Priiuse purpurist õiena puhkeb

Mordva ja Gruusia, Perm ja ka muud.

Aeg Vene hõimudel tõusta on ammu,

lõhkuda ahelad tsaaride ööl.

Sära, Ukraina! Pinguta ambu,

valgusta teed vabariiklikul tööl!

 

29. juunil 1917

Leelo Tungal

 

Miski ei kao ega teki,

vaid muudab kuju ja olekut.

Ka kurjus ei kao ega teki

ega kuuluta enda taastulekut.

Äkki ta lihtsalt on kohal

Nii relva kui sõnaga — kõigega.

Laiutab maailma kohal

ja õiendab arveid õigega.

 

Võõrast maad endale võtta

jälle võib raua ja tulega.

Alandlik hõimlane tõttab

õigustust leidma veel sulega.

 

Niiviisi —kildhaaval, tükati

maailma haaravad alatud.

Ajakell tagasi lükati,

ajaloost tõde on salatud.

 

Kutsuda kurjusejõugud

võivad end teistmoodi nimega —

ahnet ja alatut tõugu

ära neis tunda võib pime ka.

 

Õhk karjub süütute verest —

võimsad on vait nagu tunagi.

Siitsamast, meiegi perest

paljusid vaenati kunagi…

 

Peagi ehk raudteejaamas

ootel on küüditusvaguneid…

Tapja on mundrile saamas

uusi ja säravaid paguneid.

 

Ärevalt arvuti avad —

lootus ei taha veel kustuda…

Seda, et peagi on kevad,

isegi raske on uskuda.

 

Ometi lippu kord heiskab

sinilill hommikul sumedal!

Sina ju tead, kus ta peita

juuri võib praegu veel lume all…

 

Märts 2022